Me käisime oma klassiga Tallinna Lennusadamas.
Meil oli seal õpetaja, kelle nimi oli Rene. Et meid kokku kutsuda, hüüdis ta „Ahoi!“ - meremeeste auhüüd.
Meid jagati gruppideks ning otsisime uppunud laevade kohti. Üks rühm leidis 7 laevavraki kohta.
Seal oli suuri laevu, torpeedosid ja meremiine.
Me nägime Tallinna Lennusadamas hästi suurt kaarsilda. Sellelt sillalt oli natuke hirmus alla tulla, sest sild oli väga järsk, kuid ülesse sai kiiresti.
Seal oli ka suur allveelaev Lembit ning selle kõrval oli sõsarlaev Kalev. Lembitus oli võimalik näha periskoopi (vahend, millega saab vaadata allveelaevast veepinnale). Lembitu kõrval oli kollane allveelaev, kus sai vaadata filmi. Kollase allveelaeva kapteniks oli Jaan Põrguhunt.
Lennusadamas oli tank, suurtükid ja soomukid, millega kaitsti laevu.
Seal oli võimalik sõidutada ka pisikesi mudellaevu.
Jääpurjekad rippusid silla kõrval. Lae all rippus ka vesilennuk Short 184.
Põrand kujutas merekaarti, kus oli kirjas mere sügavus ning uppunud laevade kohad.
Seal oli ka vana laevavrakk, mis leiti Maasilinna lähedalt Saaremaalt.
Lennusadamas oli võimalik riietada ennast laevakapteniks, pootsmaniks või madruseks.
Seal oli veel ka akvaarium, kus sees elasid kalad, kes looduses elavad Läänemeres.
Lennusadama lambid tekitasid mulje, nagu oleksime vee all.
Meil oli võimalik näha ka kompassi, mis näitas valesti, sest Lennusadamas oli liiga palju rauda ümberringi.
Kõige lõpuks sõitsime bussiga Randverre.
Teksti autor - Randvere kooli 3. klass
